Fajansstaldrikud

Fajanss on oma nime saanud Itaalia linna Faenza (it. Faenza) järgi, mis on olnud keskajast alates kuulus oma keraamika poolest.

Tehniliselt on fajanss valge glasuuriga kaetud heledast savimassist toode või läbipaistva glasuuriga kaetud valge savimassist toode. Võrreldes portselaniga on fajansil suurem poorsus. Eristatakse kõva fajanssi ja pehmet fajanssi (poolfajanssi) - kõva fajansi puhul on puru poorsus 9-12%, pehme - 19-22%. Fajanssnõusid iseloomustavad just poorsus, kergem niiskusimavus ja kehv külmakindlus ning sellest tulenevad probleemid - praod, erinevat värvilaigud ja haprus.

Riias asuv Kuznetsovi tehas alustas tegevust just poolfajansstoodetega - üldiselt oli 19. sajandi keskpaik poolfajansi-buumi aeg, mis tulenes eelkõige selliste nõude odavusest võrreldes portselaniga ja kasvava nõudlusega ilusate lauanõude järele. Sellepärast nimetati tehas peale sõda ümber - "Riia portselani- ja fajansivabrik" (või nagu nende aastate margil näeme: PFF RĪGA), ning fajanssi toodeti Riias kuni 1968. aasta lõpuni.

Kuuekümnendatel oli fajanssnõude kaunistamisel laialt levinud pihustiga värvimine, mille puhul mitut erinevat katvat šablooni järjest kasutades saavutas osav maalija suurepärase kunstilise efekti.

Head portselanisõbrad - tutvustan Teile PFF RĪGA toodetud fajansstaldrikuid. Ümmarguste taldrikute läbimõõt on 25 cm.